(01.11.1878 – 15.08.1925)

Konrad Mäge võib pidada eesti kunsti imeks. Talle oli loominguaega antud ligikaudu 18 aastat, mille järel võis tema pärandi hulka arvata vähemalt 400 maali. Tuntud on ta ka kui üks kunstiühingu Pallas asutajaid. Teda on ärgitanud stiilimuutustele matkad ja erinevad elukohad, kuid tihti on kunstnik ühendanud uueks veenvaks tervikuks mitmeid ajas ja ruumis kaugeid algeid. Mäe jaoks ei olnud kunst mitte jäljendus, vaid alati eneseväljendus, eneseteostus ja uue maailma loomine vastavalt välisilmast tekkinud muljetele. Kogu tema loomingus helises kaasa tema kaasaegne kunstiareng, kuid seda täiesti isikupärases käsituses. Ligikaudu paarikümne aasta jooksul oli Konrad Mägi olnud üks kõige populaarsematest eesti kunstnikest.

Konrad Mägi peetakse sageli Eesti kunstiajaloo olulisimaks maalikunstnikuks.

Sai alghariduse Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskoolis, seejärel õppis St. Peterburis Stieglitzi kunstikoolis. Läks 1906. aastal Soome, kus lõi Ahvenamaal oma esimesed maastikumaalid. Aasta hiljem kolis Konrad Mägi Pariisi, et õppida Académie Colarossi ja La Grande Chaumiére’i vabaakadeemias. Elas 1908-1910 Norras ja 1910-1912 jälle Pariisis, kus täiendas end Académie Russe’is. Naasis seejärel kodumaale kus tegutses peamiselt Tartus kuid suviti maalis Saaremaal, Võrumaal ja Viljandimaal. Tartus asutas Mägi ka kunstikooli “Pallas”, millest kujunes kasvulava kümnete kunstnike jaoks,  olles ühtlasi selle esimeseks juhatajaks. 1920ndate algul reisis Mägi Berliini kaudu Itaaliasse (töötas Capri saarel, Roomas ja Veneetsias), kuid tema varane lahkumine lõpetas intensiivse, viljaka ning vaheldusrikka kunstnikukarjääri.